Eesti loodusturismi klastri strateegia

1. EESTI LOODUSTURISMI KLASTRI
STRATEEGIA 2011-2020
Tallinn 2010
1

2. Sisukord
SISSEJUHATUS....................................................................................................................3
1. LOODUSTURISMI KLASTER...........................................................................................4
2. LOODUSTURISM KUI TURISMIHARU............................................................................5
2.1. Loodusturismi määratlus............................................................................................................5
2.2. Loodusturismi ressurss Eestis....................................................................................................6
2.3. Loodusturismi infrastrktuur......................................................................................................7
2.4. Eesti kui loodusturismi sihtkoha peateemad............................................................................8
3. TURU ANALÜÜS.............................................................................................................10
3.1. Trendid turismiturul.................................................................................................................10
3.2. Loodusturismi pakkumine........................................................................................................10
3.3. Loodusturismi turu maht ja jaotus..........................................................................................12
3.4. Eesti loodusturismi nõudlus......................................................................................................13
3.4.1. Eesti turismiturg.....................................................................................................................13
3.4.2. Loodusturismi nõudlus sihtturgudel.....................................................................................16
3.5. Kokkuvõte..................................................................................................................................18
4. SWOT, KONKURENTSIEELISED JA EDUTEGURID....................................................20
5. KLASTRI VISIOON JA MISSIOON.................................................................................22
6. KLASTRI LIIKMETE ÜHISED EESMÄRGID..................................................................23
7. KLASTRI PARTNERITE KOMPETENTSID EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS...........25
8. KLASTRI TEGEVUSKAVA..............................................................................................30
LISA 1 KRITEERIUMID UUTELE LIIKMETELE................................................................38
LISA 2 KLASTRIGA LIITUNUD ETTEVÕTTED, ÕPPE- JA TEADUSASUTUSED NING
SIDUSORGANISATSIOONID.............................................................................................39
2

3. Sissejuhatus
Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel on loodusturismi osa globaalses turismis 10-15% ja kahetlemata
on tegemist ühe suurema ning kiirelt arenevama turismi liigiga. Inimkonna keskkonnahoiak on muutumas ja
see avaldab otseselt mõju loodus- ja ökoturismi arengule, mille järele on kasvav nõudlus.
Eestil on kõik eeldused kujuneda arvestatavaks loodusturismi sihtkohaks. Suurim konkurentsieelis on
mitmekesine loodusressurss väikesel territooriumil, mis võimaldab ühe puhkuse vältel tutvuda kogu riigiga
ning kogeda sel ajal erinevaid looduskooslusi.
Loodustursimi klaster moodustub Eesti territooriumil tegutsevatest loodus- ja aktiivse puhkuse teenuse
pakkujatest, õppe- ja teadusasutustest ning teistest turismiga tegelevatest ettevõtetest ja
organisatsioonidest. Loodusturismi klaster koondab, arendab ja töötab välja valitud sihtturgudele sobivaid
Eesti loodusturismi tooted ja -teenused ning partnerite teadmised ja oskused. Klaster tutvub olukorraga ja
valmistab ette võimalikku eksporditegevuse käivitamist sihtriikidesse.
Klastri tegevusega on liitunud representatiivne osa Eesti loodusturismi ettevõtetest ja loodusturismi
õpetavatest õppe- ja tedusasutustest. Õppe- ja teadusasutuste kaasamisega luuakse toimiv
innovatsioonimootor ja koostöövõrgustik.
Loodusturismiklastri strateegia peaeesmärk on suurendada loodusturismi teenuste pakkumisest saadavat
eksportkäivet viisil, kus majanduslik kasu saavutatakse looduskeskkonda ja kohalike inimeste heaolu
säilitades. Peaeesmärgi saavutamiseks sõnastati turu analüüsile tuginevalt alameesmärgid, mille täitmisel
Eesti kui loodusturismi sihitkoha maine ning Eesti loodusturismi ettevõtjate toodete ja teenuste tuntus
sihtriikides tõuseb oluliselt.
Klastri töö tulemusena suureneb ettevõtjate rahvusvaheline konkurentsivõime, mis omakorda suurendab
ettevõtete elujõulisust ja kasumit. Välja on töötatud sihtturgudele sobivad tooted ja teenused millega oluliselt
mitmekesistatakse Eesti loodusturismi toote valikut. Paranenud on oluliselt klastri liikmete omavaheline
koostöö, sh koostöö õppe- ja teadusasutustega.
3

4. 1. Loodusturismi klaster
Klastri alguseks võib lugega 2009. aastat kui EAS klastrite arendamise programmi raames loodi ökoturismi
klaster. Projekti eesmärgiks oli koondada aktiivsed loodus- ja ökoturismi teenuste pakkujad, vaadata üle
kitsaskohad, leida arenguvõimalused ning töötada välja strateegia ja tegevusplaan Eesti ökoturismiklastri
edaspidiseks jätkusuutlikuks arenguks. Eelklastri raames tutvuti Rootsi loodusturismi näidetega (sh
madalhooaja toodete testimine ja kokkusaamised loodusturismi ettevõtjate esindajatega), töötati välja
ökoturismi klastri strateegia ning tegevusplaan edaspidiseks. Toimusid seminarid klastriliikmetele (sh liikmete
toodete ja teenuste testimine) ja seminarid välislektorite eestvedamisel.
Peale eelklastri projekti lõppu otsustasid liitunud partnerid laiendada klastri tegevusulatust nii, et see
hõlmaks kõiki loodusturismiga seotud aspekte. Ökoturismi klastrist sai loodusturismi klaster.
Eesti loodusturismi klaster moodustub Eesti territooriumil tegutsevatest loodus- ja aktiivse puhkuse teenuse
pakkujatest, õppe- ja teadusasutustest ning teistest turismiga tegelevatest ettevõtetest ja
organisatsioonidest. Seisuga 01. jaanuar 2011. oli klastriga liitunud 13 ettevõtet, 11 õppe- ja teadusasutust,
RMK, Eesti Looduse Fond, Eesti Spa Liit ja kolm piirkondlikku turismiühendust – Hiiumaa Turismiliit MTÜ,
MTÜ Läänemaa Turism ja SA Pärnumaa Turism. Loodusturismi klaster jätkab sihipärast laienemist, lähtudes
liikmeskonna suurendamisel klastri poolt sätestatud eesmärkidest ja paika pandud kriteeriumitest uutele
liikmetele (vt lisa 1).
Loodusturismi klastri tuumiku moodustavad pikaajalised turismiteenuste pakkujad (lisa 2), kes juhinduvad
oma tegevuses looduse- ja kultuuripärandi säilitamise ja tutvustamise põhimõttest. Enamik ettevõtteid
tegutseb aktiivse puhkuse valdkonnas. Seni on omavahel tehtud ka koostööd toodete pakkumisel, kuid
koostöö ei ole olnud planeeritud ja sihipärane. Kaks klastri liiget töötavad ülikoolides õppejõududena, muus
osas on koostöö õppe- ja teadusasutustega olnud juhuslik. Klastri liikmed jätkavad ettevõtete vaheliste
täiendavate tegevuste planeerimist ja elluviimist. Hetkel on töös järgmised projektid:
 Soomaa.com – wilderness uudiskiri loodushuvilistele, fookuses rahvuspargid
 City Bike OÜ eestvedamisel Bed & Bike majutusvõrgustiku arendamine
 Jalgrattaturismi edendamine koos sotsiaalsete partneritega
 2011.a. Diplomitööde juhendamine aktiive puhkuse teemadel
4

5. 2. Loodusturism kui turismiharu
2.1. Loodusturismi määratlus
Loodusturism on „looduspiirkondadesse reisimise vorm, kus kesksel kohal on looduse kogemine” (Strasdas,
2001). Ökoturismi töörühm (AGÖT 1995) iseloomustab loodusturismi ütlusega, et „loodusturism osutab
turusegmendile, mida eristavaks omaduseks on kaasatus loodusega seotud tegevustesse atraktiivses
looduskeskkonnas, eelistatavalt kaitsealadel. See spekter ulatub teadusturismist looduse vaatlemiseni,
loodusfotograafiani ning tarbimistegevusteni (kalastamine ja jahilkäik) ning sportimise ja seiklusturismini.”
UNWTO1
definitsiooni järgi on loodusturism turismi vorm, mis põhineb looduse vaatlemisel ja väärtustamisel.
Loodusturismi põhjalikumaks iseloomustamiseks tuleb eristada loodusturismi laiemas tähenduses ja
loodusturismi kitsamas tähenduses (tabel 1). Loodusturism kitsamas tähenduses hõlmab endas kindlate
loodusobjektide (näit. lindude, taimede, kaitsealade) vaatlemiseks ja/või pildistamiseks korraldatavaid tuure.
Tabel 1. Loodusturismi nõudluse ja pakkumise struktuur
Loodusturism laiemas
tähenduses
Segmendid, mis on
kombineeritud
loodusturismiga
Loodusturism kitsamas tähenduses
Keskendub looduse kogemisele kaitsealadel
Loodusturism laiemas
tähenduses
Keskendub tegevustele
Objektipõhine Uurimine/nauding
Objektipõhine
Jälgimine/tegevus
Maastikupõhine
Looduskeskkonnas
- Loomaaedade
külastamine
- Lõõgastavad tegevused
looduses
- Golfi mängimine
- Vabaõhuüritused
- Loodusloomuuseumid
- Telkimine
- Välispordiüritused (nt
maraton)
- Uisutamine
- Aia/pargiturism
- Puhkus talus
- Geopargid
- Temaatilised
marsruudid
- Ulukite kaitseala/ pargi
külastamine
- Kaitsealade
infokeskuste külastamine
- Loodusrajad
- Looduslike toodete
nautimine
- Geoloogilised
marsruudid
- Soo/ märgala
matkarajad
- Linnuvaatlus
- Looduse jälgimine
- Aktiivne looduse
kogemine jalgsi, jalg-
rattal, hobusel või vees
- Metsiku looduse
kogemine
- Aktiivne maastikukaitse
Spordialad looduses:
Matkamine (i.k. hiking)
Kanuumatk, sõudmine
Purjetamine, surfamine
Kepikõnd
Ujumine
Sukeldumine
Õhupallisõit,
purilendamine
Käimine (i.k.walking)
Kalastamine
Jahilkäik
Seikluslaagrid
Allikas: BTE, dwif, Eberswalde Rakendusteaduste Ülikool, 2007, uuring „Saksamaa elanike loodussuunitlusega välisreiside
iseloomustus ja Eesti potentsiaal Saksamaa loodushuviliste turistide sihtkohana“.
1 UNWTO – United Nations World Tourism Organization
5

6. Laiemas tähenduses hõlmab looduspõhine turism (inglise keeles nature based tourism) kogu turismi, mille
ressursiks on loodus, nt. orienteerumismängud, jahi- ja kalaturism ja osa aktiivpuhkusest. Aktiivpuhkust
looduses saab käsitleda loodusturismi osana siis, kui on tegemist turismitoodetega, milles loodus on
väärtustatud.
Lisaks on oluline, et looduspõhist turismi ei võrdsustataks ökoturismiga, mis nõuab täiendavat säästlikku
lähenemisviisi. Strasdas (2001) leiab, et loodusturismi ja ökoturismi vaheline erinevus seisneb kokkuvõtlikult
järgmises: loodusturism puudutab kindlat turistide segmenti ning kindlat tootekorraldust – see on
looduspiirkondadesse reisimise vorm, mille keskmes on looduse kogemine. Ökoturismi keskmes on
aga turismi säästev areng, mis eeldab majanduslike, sotsiaalsete ja ökoloogiliste põhieesmärkide
omavahelist kooskõlastamist.
2.2. Loodusturismi ressurss Eestis
Eesti loodusturismi ressursiks on inimeste väikesest asustustihedusest tulenev loodusrikkus. Eesti 45 227
ruutkilomeetril on säilinud nii loodusmetsi, ulatuslikke soostikke kui ka mitmesaja aasta vältel traditsiooniliste
maakasutusviiside mõjul tekkinud liigirikkaid poollooduslikke rohumaid nagu ranna-, luha- ja puisniite. Nii
maastike varieeruvus kui ka soodne biogeograafiline asend on aluseks Eesti looduslike ja poollooduslike
koosluste kõrgele looduskaitselisele väärtusele ja seetõttu leidub siin mitmeid Euroopas haruldaseks jäänud
liike. Võrreldes teiste põhja poole jäävate aladega on Eesti taimestiku ja loomastiku mitmekesisus üks
maailma suuremaid. Eriti liigirikkad taimestiku osas on Eesti poollooduslikud rohumaad: puisniidud ja
loopealsed. Mitmekesisust loovad ka asend mere ääres (s.h. pikk ja käänuline rannajoon ) ja kahe
biogeograafilise regiooni (boreaalsete ja hemiboreaalsete metsade) piirialal ning geoloogilise aluspõhja
vaheldusrikkus (liivakivi Lõuna- Eestis ning lubjakivi Lääne- ja Põhja-Eestis). Eestis elab tänapäeval
hinnanguliselt 35 000 – 45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 24 000 liigi
esinemine. Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ligi 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki
imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid.
Loodusturismi seisukohalt olulise liigirikkuse moodustavad metsad, poollooduslikud kooslused, sood,
rannajoon, järved-jõed, loomastik, taimestik ja linnustik ning rahvuspargid.
1. Metsad. Üle poole Eesti maismaast (Aastaraamat Mets 2002 andmetel 51,5%) on kaetud
metsamaaga. Eesti metsade kogupindalast on erineva looduskaitselise režiimiga kaitse all rohkem
kui 20%. Omakorda umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile.
2. Poollooduslikud kooslused. Eestis on suhteliselt rohkesti säilinud haruldasi poollooduslikke e.
pärandkooslusi – puis-, luha- ja rannaniite, loopealseid ning teisi looduslikke rohumaid, mis on eriti
liigirikkad taimestiku osas. Natura 2000 aladel on poollooduslikke kooslusi rohkem kui 50 000
hektarit.
3. Sood. Sood moodustavad olulise osa meie loodusmaastikest. Eestis on soodega kaetud umbes 20%
6

7. maismaast, sellest 40% on rabade all. Hetkel on Eestis kaitse all ligikaudu 18% soode pindalast.
4. Rannajoon. Eestil on 3800 km pikkune liigendatud rannajoon, 1500 saart. Eesti rannajoone pikkus ja
sisevete võrk on pindala, rahvaarvu ja asustustihedust arvestades enamiku Euroopa riikidega
võrreldes märkimisväärselt suur. Seni valdavalt looduslikus seisundis rannik on siiani meie suurimaid
rahvuslikke rikkusi. Rannikualade hulka loetakse ka väikesaared.
5. Järved ja jõed. Eestis on 1150 järve, sealjures kaks suurjärve: Võrtsjärv ja Peipsi. Eestis on 7300
jõge, kuid enamus neist on väikesed, üle 100 km pikkusi jõgesid on 10. Samas on Eesti jõed
säilitanud kohati veel looduslikku ilmet ja elustikku. Mitmetel jõgedel on säilinud atraktiivsed
üleujutusalad lamminiitude ja vanajõgedega.
6. Loomad. Eestis on veel säilinud elujõulised suurkiskjate populatsioonid, mis annab tunnistust
looduslike koosluste suurest ökoloogilisest potentsiaalist. Eestis on viimaste loenduste kohaselt 600
karu, 800 ilvest, 200 hunti ja 12 000 põtra.
7. Taimestik. Eestis on 1500 liiki taimi. Eesti looduses leidub 36 liiki orhideelisi ehk käpalisi, mis on
mitme liigi võrra enam kui näiteks naabermaades Soomes ja Lätis. Orhideesid leidub kõikides Eesti
maakondades, kuid lubjalembuse tõttu on kõige liigirohkemad Lääne-Eesti ja lääne saared.
8. Linnud. Eesti asub arktiliste veelindude Ida-Atlandi rändetee sõlmpunktis. Eestit peetakse Euroopa
kontekstis väga heaks linnuvaatlusmaaks – Hispaania kõrval on Eesti praktiliselt ainuke Euroopa riik,
kus hiliskevadise 7-10 päevase linnuvaatlusreisi jooksul kohatakse regulaarselt üle 200 liigi linde.
Eestis on loendatud 370 linnuliiki, neist 225 liiki pesitsemas.
9. Rahvuspargid. Eesti looduskaitset loetakse 100 aasta vanuseks. 2010. aasta seisuga on Eestis 5
rahvusparki, 129 looduskaitseala, 149 maastikukaitseala, 343 hoiuala ning 117 uuendamata
eeskirjadega kaitseala, lisaks 548 kaitsealust parki ja puistut. Kokku on kaitstavate aladega kaetud
18 % Eesti maismaa pindalast ja 31% veealast (see hõlmab nii Läänemerd kui ka järvesid). Kokku
on 1. jaanuari 2009. aasta seisuga Eestis 3442 pindalalist kaitstavat loodusobjekti.
Loodusturimi arengu seisukohalt on väga oluline, et kõik eelpoolloetletu paikneb territoriaalselt kompaktselt –
territoorium on väike ja vahemaad lühikesed, kõiki neid kooslusi on võimalik kogeda ühe puhkusereisi vältel.
Loodusturismi arengut toetab veel hajaasustus ja hea infrastruktuur.
2.3. Loodusturismi infrastrktuur
Loodusturismi infrastruktuuri alla kuuluvad peamiselt külastuskeskused, infokeskused, -kioskid, -viidad ja –
tahvlid ning loodusrajad ning muud rajatised – laudteed ja vaatetornid. Neid on rajatud kõikjale üle Eesti, aga
suhteliselt väike osa neist on aktiivses turismikäibes. Sedalaadi rajatiste rohkus on kaasa aidanud sellele, et
Eestile on tekkimas üldiselt hea loodusturismimaa maine. Ainuüksi RMK võrgus on tähistatud ja loodusesse
märgitud 96 matkarada, 76 õpperada ja 16 rattarada üle Eesti, kuhu tehakse aastas üle 800 tuhande
külastuse. Samas on suur osa rajatistest (va. RMK haldatavad) erinevas lagunemisjärgus ja ei vasta enam
loodusturismifirmade kvaliteedinõuetele, samuti ei paikne paljud rajatised aktiivselt külastatavates
loodusturismipiirkondades.
7

8. Eesti loodusturismi infrastruktuur on suhteliselt hästi arenenud, aga arendamine on olnud ebaühtlane ja
koordineerimata. Majanduslanguse ajal on rajatiste töökorras hoidmisega seotud probleemid veelgi
suurenenud.
Keskkonnaametil on plaanis koostada regionaalsed külastuskorralduskavad. Külastuskorralduskava
koostamise käigus vaadatakse üle nii kaitsealustele objektidele kui ka neist väljaspoole regiooni
territooriumile rajatud külastuskorralduslik ja loodusturismile orienteeritud infrastruktuur ning optimeeritakse
külastuskorralduslik infra kaitsealustel objektidel piirkonna loodusturismi, looduskaitse ja loodushariduse
vajadustest lähtuvalt tervikuna. Lisaks on Eestis tarvis optimeerida loodusturismi infrastruktuur erinevate
osapoolte (turismi, loodushariduse ja looduskaitse) vajadustest lähtuvalt.
Probleemiks on jätkuvalt ka Eesti loodusradade jätkusuutlik hooldamine ja nendega seotud andmete
haldamine. Loodusturismi infrastruktuuri rajamist on peamiselt Euroopa Liidu fondidest ja projektipõhiselt
rahastanud sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
(EAS), Riigimetsa Majandamise Keskus riigimetsa majandamisest teenitava metsatulu arvelt ning ka mitmed
välismaised vabaühenduste tegevust toetavad fondid.
Teadmata on loodusturismi ettevõtjate teenuste ja toodete baseerumine kaitsealadel ja erinevate
infrastruktuuride kasutuse määr ning huvid. See on vajalik kaaardistada, et paremini jaotada ressursse ning
arendada infrastruktuure seal, kus neile on suurem kasutus. Vajalik on suurem koostöö turismiasjaliste,
keskkonnaameti ja RMK vahel, et paremini kasutada loodusressursse riigi maadel ja kaitsealadel ning
siduda need toodetesse ja pakettidesse.
2.4. Eesti kui loodusturismi sihtkoha peateemad
Lähtudes loodusressurssidest, olemasolevast infrastruktuurist, tootepakkumistest ning loodusturismi
trendidest maailmas määratleti Eesti loodusturismi toote jaoks kolm peamist teemat, mis katavad suurema ja
olulisema osa Eesti loodusturismi pakkumise võimalustest ning millele keskendutakse edaspidi Eesti
loodusturismitoodete arendamisel: nendeks on loodusvaatlused, kaitsealad (s.h. rahvuspargid) ning
veeturism.
Loodusvaatlused
Eestil on head eeldused pakkuda küllaltki mitmekesiseid loodusvaatlusega seotud turismitooteid. Eestil on
juba praeguseks kujunenud hea maine linnuturismimaana. Suurem osa linnuturistidest külastab Eestit aprillis
või mais, mil suur osa põhjapoolsetest läbiränduritest on veel siin, kuid samal ajal on saabunud ka suurem
osa Eestis pesitsevatest rändlindudest. Nädalasel või veidi pikemal linnureisil näevad linnugrupid 180 – 200
linnuliiki, vahel ka üle selle.
Heas seisundis looduslikud ja poollooduslikud kooslused tõmbavad ligi ka botaanika- ja entomoloogiahuvilisi.
Eestis säilinud arvukad imetajate populatsioonid loovad head võimalused loomavaatlusteks.
8

9. Väikesed vahemaad ja kiiresti vahelduvad loodusmaastikud on eelduseks ülevaatlike ja kõigile sobivate
loodustuuride korraldamiseks.
Eestis on suurepärased võimalused ka suurkiskjate vaatlemiseks:
hundijälgede safari (Eesti territooriumil on sama arvukus hunte kui kogu Rootsis) ja karuvaatlus varasuvel,
hülgevaatlus Lääne-Eestis. Eestis on inimesed harjunud elama metsloomadega kõrvuti, on säilinud side
looduse ja tänapäevase elu vahel, mida pole suures enamuses Euroopast.
Kaitsealad, s.h. rahvuspargid
Eestis on 5 rahvusparki, 129 looduskaitseala, 149 maastikukaitseala, 343 hoiuala ning 117 uuendamata
eeskirjadega kaitseal, lisaks 548 kaitsealust parki ja puistut. Ühtekokku katavad kaitsealad ligi 18 % Eesti
maismaapindalast. Suur osa loodushariduse ja –turismi infrastruktuurist paikneb just kaitsealadel, mistõttu ka
Eesti loodusega tutvuma tulnud turistid liiguvad peamiselt kaitsealalt kaitsealale. Vahel on turistidel
spetsiifilisem huvi elupaigatüüpide vastu, mis on nende kodumaal haruldased või puuduvad hoopis – näiteks
loopealsed, puisniidud, luhaniidud, rabad jne. Osa loodus- ja turismiväärtusega paiku asetseb ka väljaspool
kaitsealasid.
Veeturism
Eesti on veerikas maa. Vesi on oluline sõnum Eesti kui loodusturismi sihtkoha turundamisel ja eeldus
elamuslike loodusturismi toodete arendamisel. Vett leidub Eestis väga erineval moel - soolase mereveena,
mageda järve- ja jõeveena, kargete allikatena, pehmete rabalaugastena, tervistava mineraalveena, talvel
lume ja jääna. Omapärase loodusnähtusena esineb karst, mis eriti meelikütkestavana näitab end tulvavete
ajal Tuhala nõiakaevuna. Tulvavetega seondub ka igakevadine üleujutus Soomaal, mis on saanud nimetuse
"viies aastaaeg“. Regulaarsed laiaulatuslikud üleujutused on iseloomulikud ka Emajõele ning tema
lisajõgedele ja Kasarile.
Eestlaste elulaad on veekeskkonnaga tihedalt kokku kasvanud, seda alates me alade asustamisest kiviajal,
mil peamiseks elatiseks koriluse ja küttimise kõrval oli kalastus. Meritsi ning jõgesid ja järvesid pidi kulgevad
veeteed on olnud olulised suhtlemisel ja kaubanduses nii Eestimaa eri osade vahel kui ka välismaailmaga.
Nii ajaloos kui tänapäeval on oluline roll jää- ja lumeteedel.
Veega seonduv loodusturism loob suurepärased võimalused veega seotud elustiku vaatlemiseks, vee-ja
rannakultuuripärandiga tutvumiseks ning aktiivseteks harrastusteks veekeskkonnas läbi aastaaegade.
Tänu Eesti seadustele (igameheõigus) on Eesti veekogud ja rannajoon ligipääsetavad. See võimaldab
nautida veeturismi, puuduvad suletud/tasulised rannad ja piiratud kallasrajad looduskaunite kohtade ääres.
9

10. 3. Turu analüüs
3.1. Trendid turismiturul
Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) ja Euroopa Turismikomisjoni (ETC) raportitest võib välja tuua
järgmised peamised trendid turismis:
 UNWTO esialgsetel andmetel oli 2010.a. jaanuarist augustini ööbimisega välisreiside arv kogu
maailmas 642 miljonit. See on 7% ehk 40 miljoni võrra rohkem kui 2009.a. samal perioodil
 Reisimine Kesk- ja Ida-Euroopasse kasvas 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes 3,6%;
 2011.a. on oodata maailma turismis veidi väiksemat kasvu – 4-5% – ehk sama palju, kui on olnud
pikaajaline keskmine kasvutrend;
 Eurooplaste puhkusereiside seas moodustavad tegevuste harrastajad (sh loodusturism) 17%.
 UNWTO andmetel on loodusturismi osa globaalses turismis 10-15%.
 Inimkonna keskkonnahoiak on muutumas ja see avaldab otseselt mõju loodus- ja ökoturismi
arengule, mille järele ETC2
raporti kohaselt, on kasvav nõudlus.
 20% maailma turismiturust moodustavad noored vanuses 16-35 aastat. See on ka üks kõige
kiiremini kasvavaid kliendi segmente. See segment on enim huvitatud aktiivse puhkuse toodetest.
 Reiside kestvuse osas on kaks trendi:
 Reisid on muutunud lühemaks ja toimuvad aastaringselt. Aastas tehakse mitu lühemat reisi.
 Ajaliselt pikalt kestvad reisid (nn „once in the lifetime“ reisid), mille oluline komponent on enese
proovile panemine. Siia kuuluvad ajaliselt pikad walking ja rattamatkad, kokandus- ja
maalimiskursused, mitmete kaugete sihtkohtade külastamine ühe reisi vältel jms.
 Kasvavad on reisid väljaspool suvehooaega ja sellega ka nõudlus hooajaväliste toodete järele.
 Loodus- ja kultuuriturism lähenevad.
 Nõudlus aktiivse puhkuse teenuste järele kasvab
 Seminariturismi lisandumine loodusturismile
3.2. Loodusturismi pakkumine
OÜ Consumetric viis 2008. aastal EASi tellimusel läbi uuringu „Eesti loodusturismi pakkumine“. Uuringu
sihtrühmaks olid loodusturismi toodete pakkujad Eestis, sh ettevõtted, MTÜ-d, FIE-d, kes pakkusid tooteid
vähemalt ühes loodusturismi valdkonnas3
. Uuringu andmetel oli aastal 2008. Eestis ligikaudu 500
loodusturismiga tegelevat organisatsiooni ja ettevõtet. Uuringus osales neist 45%.
2 European Travel Commission raport European Tourism 2010 – Trends and Prospects, (Q3/2010)
3 Valdkonnad olid: loodusvaatlus, matkad maismaal (v.a. talimatkad), matkad veekogudel, talimatkad, jahindus, kalastamine, aktiivne
puhkus (sh seiklus-,ekstreem-ja sporditurism) maismaal, veekogudel ja õhus
10

11. Eelpoodud tuuringu kohaselt on loodusturismiga tegelejatest:
 34% „looduse spetsialistid’ ehk need, kes pakuvad kitsamas tähenduses loodusturismi tooteid (nt
loodusvaatlus), kuid ei paku aktiivse puhkuse tooteid.
 42% „aktiivse puhkuse spetsialistid’“– ehk need, kes pakuvad aktiivse puhkuse tooteid, kuid mitte
kitsamas tähenduses loodusturismi tooteid
 24% on ‘hübriidid“ ehk need kes pakuvad nii kitsamas tähenduses loodusturismi kui looduses
asetleidvaid aktiivse puhkuse tooteid. Erinevate uuringute tulemused viitavad sellele, et looduses
puhkamine on sageli kombineeritud teiste puhkusemotiivide ja tegevustega nagu lõõgastuspuhkus
(relaxation holiday), rannapuhkus (beach holiday), elamuspuhkus (experience holiday) ning aktiivne
puhkus (active holiday). Sarnaselt on loodusturism käsitletav ka Eestis, kus looduspuhkus on sageli
kombineeritud aktiivse puhkuse ja elamuspuhkusega.
Uuringust selgus ka, et Eesti loodusturimi ettevõtted on valdavalt mikroettevõtted: 41% vastanutest annab
tööd kuni 1-le inimesele, 34% kahele kuni viiele inimesele. Kõrge on osalise tööajaga (sh hooajaliste)
töötajate osakaal (63% vastanutest), keskmiselt oli vastanutel iga täisajaga töötaja kohta 1,44 osalise
tööajaga töötajat. Töötajad ehk inimressurss on loodusturismi pakkujate arvates ka enim puudu jääv
ressurss (43%). Loodusturismi sektoris on suhteliselt levinud allhankijate kasutamine: 61% vastanutest
väitsid end kasutavat allhankijaid. See osaliselt seletab ka seda, miks ettevõtes on vähe töötajad, enamus
teenuseid ostetakse allhanke korras sisse.
Tootevalik on loodusturismi ettevõtjatel järgmine:
 Aktiivse puhkuse tooted maismaal (59%). Seal hulgas on enim pakutavad maastikumängud ja
orienteerumine.
 Matkad maismaal va. talvematkad (56%). Maismaamatkadest pakutakse enim jalgsimatku metsas ja
-rabas ning jalgrattamatku.
 Loodusvaatlus (49%). Seal hulgas pakutakse enim maastikuvaatlust (70%.) Ligemale pooled
vastanuist pakuvad ka linnuvaatlust, taimevaatlust ja loomavaatlust.
 Matkad veekogudel (41%). Seal hulgas on pakutakse enim kanuumatku ja paadimatku.
Enamik ehk 70% vastanuist teenindab aastas kuni 1000 klienti. Seal hulgas 29%-l küündib klientide arv 150-
ni. Käive jääb 57%-l alla miljoni krooni aastas, seal hulgas jääb 33%-l käive 1-250 000 EEK-i vahele. Käive ja
ka teenidatavate klientide arv sõltub hooajast - Eesti loodusturismi toode on tugevalt hooajaline,
keskendudes peamiselt suvisele perioodile maist septembri lõpuni ning mõningal määral ka talvehooajale
detsembrist märtsini.
Loodusturismi sektor on tugevalt orienteeritud siseturistile – siseturistide osakaal loodusturismi pakkujate
külastajatest on 78%, välisturistide osakaal 22%. Välisturistide osakaal on kõrgeim ‘looduse spetsialistide’
seas (33%), madalaim ‘hübriidide’ seas (14%). Välisturistide osakaal oli pöördvõrdelises seoses külastajate
arvuga, st suurematel pakkujatel oli madalam välisturistide osakaal. Loodusturismi pakkujate olulisemateks
välisturgudeks on tänasel päeval (tähtsuse järjekorras) Soome, Saksamaa, Läti ja Rootsi.
11

12. Eesti loodusturismi pakkumine põhineb suures osas ühepäevaste toodete pakkumisel. Loodusvaatlustega
seotud toodetele spetsialiseerunud firmasid, kes on orienteeritud välisturule, on väga vähe: Estonian Nature
Tours, NatourEst, Estland Reisen jt. Uuring ei anna siiski selget ülevaadet loodusturismi mahust, analüüs
peaks ilmselt olema pigem tootepõhine ning oluline on ka vastamata jätnud 55% andmed ning nende
analüüs.
3.3. Loodusturismi turu maht ja jaotus
Vastavalt Consumetric OÜ uuringule „Eesti loodusturismi pakkumine,“ on Eestis u. 250 loodusturismi
aktiivselt pakkuvat ettevõtet. Eelpooltoodud uuringu väitel kasutab 61% loodusturismi ettevõtetest
loodusturismi pakkumisel alltöövõttu ehk siis ostab teenuse sisse loodusturismile spetsialiseerunud
ettevõtetelt. Seega neid, kes ise töötavad välja loodusturismi tooteid ja neid kas siis ise või läbi vahendajate
müüvad, on u 150.
Sama uuring toob ära loodusturismi ettevõtete käibe vahemikud ja ettevõtete protsentuaalse jagunemise
neisse vahemikesse. Tuginedes neile andmetele ning täiendavalt klastri liikmete infole, on arvutuslik käive
Eesti loodusturismist 8,6 miljonit eurot aastas, seal hulgas käive välisturismist 1,9 miljonit eurot aastas (tabel
2).
Tabel 2. Loodusturismi käive Eestis ja prognoos aastani 2015.
* Loodusturismi toode toob siia turiste, kes lisaks loodusturismi toodetele tarbivad ka muid teenuseid nagu
majutus, toitlustus, muuseumid, ostud jne. Andes sellega tulu ettevõtlusele ning võimaldades luua uusi töökohti.
Allikas: Consumetric OÜ uuring „Eesti loodusturismi pakkumine“, loodusturismi ettevõtted
Tabelis toodud käive on loodusturismiga põhitegevusena tegelevate ettevõtete tulu loodusturismi toodete
müügist. Sinna hulka ei ole arvestatud nende ettevõtete käivet, kes pakuvad mõne tunniseid loodusturismi
pakette ja kelle põhitegevus ei ole loodusturism.
Loodusturismis, nagu ka teiste turismiliikide puhul, kehtib mastaabiefekt – loodusturismi paketi ostnud
külastaja tarbib Eestis ka muid teenuseid nagu toitlustus, muuseumide ja näituste külastamine, ostud,
aktiivse puhkuse teenused, ekskursioonid linnas jms, jättes sellega riiki oluliselt rohkem raha kui
loodusturismi paketi müügist saadav. Tabelis 1 on toodud arvustuslik mastaabiefekti tulu ja selle prognoos
aastani 2015.
12
EUR 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Loodusturismi kogukäive 8 700 000 10 000 000 11 600 000 13 200 000 15 200 000 17 500 000 20 200 000
Sh käive välisturismist 1 906 000 2 300 000 2 800 000 3 300 000 3 900 000 5 000 000 5 200 000
Mastaabiefekt* 18 270 000 21 000 000 24 000 000 28 000 000 32 000 000 37 000 000 42 000 000
Prognoos

13. Klastri liikmete prognooside kohaselt kasvab käive loodusturismist keskmiselt 10-15% aastas, seal hulgas
käive välisturismist keskmiselt 20-25% aastas. Ettevõtted leiavad, et loodusturismi turg kasvab järgnevatel
aastatel peamiselt välisturu kasvu arvelt.
Selgitamaks välja klastri liikmete osatähtusust loodusturismi turul (käibe põhjal), viis klaster läbi küsitluse
liikmete seas. Küsitlusest selgus, et 12. klastri liikme turuosa moodustab 40% kogu loodusturismi turust.
Ülejäänud 230 loodusturismi ettevõtjad jagavad omavahel 60% turust (joonis 1). See tähendab, et
loodusturismi klastris on esindatud pea kõik Eestis suuremad pakkujad.
Joonis 1. Klastri liikmete osatähtsus loodusturismi turul.
Allikas: Eesti loodusturismi klastri küsitlus ettevõtete seas
Klastri liikmete andmetel on üle poole loodusturismi tooteid (sh aktiivne puhkus ja muud kombineeritud
puhkuse vormid) tarbivatest välismaalastest ostavad ühepäevase paketi linnadest väljapoole. Ligikaudu 30%
tuleb 2-3 päevaks ning 10% nädalaks ja enam. Keskmiselt kulutab välismaalane ühepäevasele paketile 35
EUR-i, kahe kuni kolmepäevasele 120 EUR-i ja pikemalt kestvatele pakettidele keskmiselt 350 EUR-i
inimese kohta. Klastri liikmete hinnangul on oluline välisturule välja töötada sobivaid uusi tooteid, mis:
 pikendavad hooaega
 toovad uusi väliskülastajaid ja seega suurendavad külastajate arvu
 suurendavad välisturismist saadavat käivet
 pikendavad välisturistide Eestis viimise kestust ehk siis suurendavad mitmepäevaste pakettide
osatähtsust.
3.4. Eesti loodusturismi nõudlus
3.4.1. Eesti turismiturg
13
Ülejäänud
loodusturismi
ettevõtjad
58%
Klastri liikmed
42%

14. Loodusturismist mahust ligi pool on ühepäevased matkad, mis tehakse suurematest linnadest ja sealjuures
ei ööbita sihtkohas vaid naastakse tagasi linna. Üheks klastri tegevuse eesmärgiks on suurendada
mitmepäevasste matkade osatähtsus koguturu mahust , suurendades sellega ka majutusi ja ööbimisi
maapiirkondades. Oluline on analüüsida majutusi ja ööbimisi Tallinnas ja Tartus ning maapiirkondades, et
hinnata välismaalaste valmisolekut reisid Eesti siseselt väljapoole Tallinnat ja Tartut, saada ülevaade Eestis
peatuvate välismaalaste struktuurist ning saada ülevaade Eestis peatumise kestusest.
2009. aastal majutus Eestis 2,14 miljonit külastajat, seal hulgas välismaalasi 1,38 miljonit. Võrreldes 2008.
aastaga vähenesid kogumajutused 10% ja välismaalaste majutused 5%. 2010. aastal on majutuste arv taas
kasvanud ning saavutamas 2008. aasta taset - 2010. aasta kümne kuuga, võrreldes 2009. aasta sama
perioodiga, on kogumajutused kasvanud 11% ning välismaalaste majutused 12%. Samas on vähenenud
majutuse öö maksumus, mis jätab külastajale enim ressursse kulutamiseks muudele teenustele sh
loodusturismi teenused.
Majutused Top 6st riigist – Eesti, Läti, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Venemaa moodustavad 90%
kogumajutatutest. Need on ka nii Eesti kui loodusturismi tähtsamad turud. 2009. aastal moodustasid kogu
majutatutest 36% on eestlased ja 35% soomlased (joonis 2). Võrreldes 2008. aastaga vähenesid 2009.
aastal kõige enam eestlaste (-20%), sakslaste (-17%), lätlaste (-13%), ja rootslaste (-11%) majutused.
Venelaste majutused kasvasid 16%.
Venelaste majutuste kasv jätkub ka 2010. aastal - kümne kuuga on Eestis majutunud 47% enam venelasi kui
samal perioodil aasta varem, näidates sellega suurimat kasvu rahvuste lõikes. Kasvanud on ka muud
rahvused - soomlased (+12%), sakslased (+9%), rootslased (+4%), lätlased (+3%). Absoluutarvudes on
siiski kõige enam kasvanud Eestis majutunud soomlaste hulk, 2010. aastal majutus Eestis 75 tuhat soomlast
enam kui aasta varem samal perioodil.
Samas on soomlaste osatähtsus majutatute struktuuris jäänud samaks, kuid eestlaste osatähtsus on
langenud 34%-ni. Kasvanud on venelaste osatähtsus ning langenud rootslaste osatähtsus.
Joonis 2. Majutuste struktuur kogu Eestis 2009. aastal.
14
Läti
3%
Rootsi
4%
Saksamaa
4%
Venemaa
4%
Muud rahvused
15%
Soome
35%
Eesti
35%

15. Allikas: Statistikaamet
Statistikaameti majutusstatistika kohaselt tehti 2009. aastal 41% majutustest väljapool Tallinnat ja Tartut.
Võrreldes 2008. aastaga langesid majutused maapiirkondades 15%. Languse põhjustas eestlaste majutuste
vähenemine, mis kahanesid aastaga 19%, samal ajal kui välismaalaste majutused kahanesid 7%. 2010.
aastas tõotab taas tulla positiivne - kümne kuuga kasvasid majutused maapiirkondades 10%, seal hulgas
välismaalaste majutused 11%.
2009. aastal tehti väljaspool Tallinnat ja Tartut 88 tuhat majutust, neist 64% olid eestlased ja 36%
välismaalased. 2010. aasta kümne kuuga on maapiirkondanes majutunud 85 tuhat inimest. Jätkub eestlaste
majutuste vähenemine ja välismaalaste osatähtsuse kasv – 2010. aastal 38%-ni.
Nagu eespool mainitud, moodustavad väljaspool Tallinnat ja Tartut majutujatest suurema osa eestlased.
Välismaalastest on suurima osatähtsusega soomlased, kes moodustavad 21% maamajutustest (joonis 3).
2010. aasta kümne kuuga on võrreldes 2009. aasta sama perioodiga langenud eestlaste osatähtsus 62%-ni,
soomlaste osatähtsus on tõusnud 23%. Tõusnud on ka venelaste osatähtsus.
2009. aastal vähenesid kõigi rahvuste majutused maapiirkondades va. venelased, kellede majutused
kasvasid 20%. Trend pöördus 2010. aastal, mil kümne kuuga kasvasid väljaspool Tallinnat ja Tartut
rootslaste (+16%) ja soomlaste (+11%) majutused, sakslaste majutused jäid 2009. aastaga samale
tasemele. Jätkus venelaste majutuste kasav +54% võrreldes 2009. aasta sama perioodiga.
Joonis 3. Majutuste struktuur väljaspool Tallinnat ja Tartut 2009. aastal.
Allikas: Statistikaamet
Ööbimisi tehti 2009. aastal kokku 4,1 miljonit, 10% vähem kui aasta varem. 2010. aasta kümne kuuga on
ööbimised kasvanud 13%, mis tähendab, et lisaks sellele, et Eestit külastas 2010. aastas enam turiste, nad
15
Venemaa
2%
Muud rahvused
5%Soome
21%
Rootsi
2%
Saksamaa
2%
Läti
3%
Eesti
65%

16. ka peatusid siin pikemalt. Välismaalased tegid 2009. aastal 2,7 miljonit ööbimist, 7% vähem kui aasta varem.
Välismaalaste ööbimised kasvasid 2010. aasta kümne kuuga 16%, kiiremini kui turu keskmine. Keskmiselt
ööbis üks välismaalane Eestis 2 ööd.
Väljaspool Tallinna ja Tartut tehti 2009. aastal 1,9 miljonit ööbimist, millest välismaalased moodustasid 46%.
Välismaalased ööbivad väljaspool Tallinnat ja Tartut pikemalt kui Eesti keskmine. Kõige pikemalt peatuvad
rootslased 4,1 ööd, kellele järgnevad venelased 3,9 ööga ja soomlased 3,4 ööga. Kõige lühemalt ööbivad
lätlased, keskmiselt 1,7 ööd.
3.4.2. Loodusturismi nõudlus sihtturgudel
Eestis on vaid loodusturismi nõudlust käsitlevaid uuringuid tehtud ainult üks - 2008. aastal viidi EAS-i
tellimusel Saksamaal läbi uuring „Eesti potentsiaal Saksamaa loodushuviliste turistide sihtkohana“.
Saksamaa on loodusturismi ja aktiivse puhkuse seisukohalt väga oluline turg Eestile ja järgnevalt on toodud
olulisemad punktid sellest uuringust.
Uuringu hinnangul on Eestil potentsiaali kahe rühma – kultuuri süvahuviga reisijate ning looduses ja vabas
õhus puhkajate sihtkohana (tabel 3). Need kaks rühma on välisriikidest ning sealsest kultuurist ja loodusest
väga huvitatud ning soovivad avastada nii loodust (maastikud, looduskogemus, järved, mererand jne) kui ka
kultuuripärandit (hansalinnade ajalugu, mõisahooned jne).
Tabel 3. Looduses puhkajate potentsiaal Saksa turult
Segment Saksamaa elanike puhkuse- reisid
välismaale (48,6 miljonit)
Sh. potentsiaal Ida-Euroopale
Looduses ja vabas õhus puhkajad 14% (6,8 miljonit) 476000
Kultuuri süvahuviga reisijad 15% (7,2 miljonit) 720000
Allikas Uuring „Eesti potentsiaal Saksamaa loodushuviliste turistide sihtkohana“, INVENT, 2005
Euroopa sihtkohtadest huvitatud Saksamaa loodus- ja kultuurihuviliste puhkusereisijate teoreetiline
turupotentsiaal on seega umbes miljon inimest. Kuna 2007.a. ööbis Eesti majutusettevõtetes vaid 87 000
Saksamaa turisti (sisaldab nii puhkuse- kui ka ärireisijaid), on ilmne, et Saksamaa puhkajate turupotentsiaal
pole siin kaugeltki mitte saavutatud.
Uuringu raames viidi läbi intervjuud Saksamaa loodusturismi pakkuvate ettevõtetega. Ekperdid nimetasid
Eesti tugevate külgedena Eesti loodusparke, saari, puutumatut loodust, häid võimalusi kombineerida
looduslikke ja kultuurilisi vaatamisväärsusi. Eesti miinusteks loodusreiside sihtkohana nimetati unikaalse
müügiargumendi ja maine puudumist (mis on Eestis erilist, mida mujal ei ole?), Eesti madalat populaarsust,
organiseeritud grupireisidele vajaliku infrastruktuuri puudulikkust.
Küsitletud reisikorraldajatel paluti hinnata erinevate teenuste/ võimaluste olulisust loodushuvilistele
reisijatele. Nende hinnangul (joonis 4) on suurem osa puhkusereisijatest huvitatud giidi juhitud
16

17. loodusretkedest, jalgrattasõidust, jalgsi matkamisest ja kaitsealade külastamisest. Kõige väiksem segment
on aga huvitatud kalastamisest ja ekstreemspordialadest. Samas märkisid vastanud, et ühele tegevusele
keskenduvad loodusreisid ei müü nii hästi kui segaprogrammid: eelistatud on näiteks looduse ja
kultuuriobjektide kombineerimine või looduse vaatlemise ja aktiivse tegevuse ühendamine (nt kanuumatk).
Joonis 4. Saksamaa reisikorraldajate hinnang puhkusereisijate nõudlusele looduspõhiste tegevuste järele
Allikas: Uuring „Saksamaa elanike loodussuunitlusega välisreiside iseloomustus ja Eesti potentsiaal Saksamaa loodushuviliste turistide
sihtkohana“.
EAS viib regulaarselt läbi uuringuid selgitamaks välja Eesti potentsiali puhkuse sihtkohana valitud
sihtriikides. Uuringud otseseselt loodusturismi ei käsitle, kuid „matkamine ja viimbine looduses“ ning
„aktiivsed harrastused looduses“ on tegevused, mille kohta külastajatelt arvamust küsitakse. Järgnevalt on
toodud kokkuvõtted loodusturismi seisukohalt oluliste sihtturgude kohta. Uuringud on läbi viidud aastatel
2008-2010.
 29% Eestit 2008. aastal külastanud turistidest matkas Eestit külastades looduses ning 16% tegeles
looduses aktiivsete harrastustega. Edaspidi on looduses viibimisest huvitatud 69% ning aktiivsetest
tegevustes looduses 42% võimalikest Eestisse reisijatest.
 52% soomlastest nimetas tegevustest ja ajaveetmisvõimalustest Eestis kõige olulisemaks looduslikke
vaatamisväärsusi. 33% soomlastest on huvitatud aktiivsetest võimalustest looduses. Loodus mõjutas
Eestisse tulemist 56%-l soomlastest, kuid looduses viibis vaid 25% Eestit külastanud soomlastest.
Aktiivse puhkusega tegeles Eestis olles vaid 8% soomlasi.
 Ajaveetmisvõimalustest on rootslastele Eestisse reisides 46% huvitatud looduslikult kaunite kohtade
külastamisest ja 27% aktiivsetest tegevustest looduses. Eestit külastanud rootslastest 21% matkas või
viibis looduses, 8% tegeles aktiivsete harrastuste või spordiga.
17

18.  Ajaveetmisvõimalustest on norrakatele Eestisse reisides 41% huvitatud looduslikult kaunite kohtade
külastamisest ja 22% aktiivsetest tegevustest looduses. Eestit külastanud norrakatest viibis looduses
vaid 21%, aktiivsete harrastuste või spordiga tegeles 13%.
 88% sakslastest, kes peavad tõenäoliseks Baltimaadesse tulekut, on väga või üsna huvitatud
looduslikult kaunite kohtade külastamisest, 35% on huvitatud aktiivsestest harrastustest. Eestit
külastanud sakslastest matkas või viibis looduses 41%, aktiivsete harrastuste või spordiga tegeles 11%.
 85% brittidest, kes peavad tõenäoliseks Eestisse tulekut on väga või üsna huvitatud looduslikult kaunite
kohtade külastamisest, 38% brittidest on huvtatud aktiivsetest harrastustest looduses. Eestit külastanud
brittidest 25% matkas või viibis looduses, 12% tegeles aktiivsete tegevuste või spordiga.
 72% lätlastest, kes peavad tõenäoliseks Eestisse tulekut, nimetas kõige huvitapakkuvamaks tegevuseks
Eestis looduslikult kaunite kohtade külastamist. 34% peab huvitapakkuvaks aktiivsete harrastustega
tegelemist. Eesit külastanud lätlastest 46% käis looduses, 17% tegeles mõne aktiivse harrastusega.
 80% venelastest pakub tegevustest ja vaatamisväärsustest Eestis kõige enam huvi loodus. Eestit
külastanud venelastest 48% külastas looduslikult kauneid paiku või matkas, 10% tegeles aktiivsete
harrastuste võis spordiga.
3.5. Kokkuvõte
Eelnevast analüüsist võib välja tuua järgmised peamised järeldused.
 Loodusturism ja ökoturism on kasvava trendiga;
 Kasvab nõudlus hooajaväliste toodete järele;
 Eestis kasvab loodusturism keskmiselt 15-20% aastas ja seda peamiselt välismaise tarbija arvelt;
 Eesti turismiettevõtjad on valdavalt väike- ja mikroettevõtted, kes on suunanud oma tegevuse peamiselt
koduturule;
 Loodusturismi klastri liikmed annavad 40% kogu loodusturismi sektori käibest;
 Eesti loodusturisimi pakkujate seas on olemas oskusteave Eestist kui loodusturismi sihtkohast ja
pikaajaline kogemus selle müümisel peamiselt koduturule;
 Üle poole loodusturismi tarbijatest ostab ühe päevase paketi;
 Majutuvate välismaalaste arv on langusest taastumas ja kasvav;
 Välismaalaste ööbimiste arv kasvab turu keskmisest kiiremini, mis tähendab, et välismaalased viibivad
Eestis pikemalt kui varem;
 Välismaalased majutuvad järjest enam väljaspool Tallinnat ja Tartut. Lisaks kasvule soomlaste seas, kes
Eesti muud paigad aastaid tagasi avastasid, on majutused väljaspool linnasid kasvanud ka rootslaste,
venelaste ja sakslaste seas.
 Välismaalaste ööbimine väljaspool Tallinnat on oluliselt pikem kui eestlastel, olles keskmiselt 3,5 ööd
eestlaste 1,7 vastu.
 Saksamaa on loodusturismi seisukohalt üks tähtsamaid turge, kus nõudlus loodusturismi ja aktiivse
puhkuse toodete järele on suurim.
 Arvestades potentsiaalset huvi ja tegelikku tarbimist, on nõudlus Eesti loodusturismi toodete- ja aktiivse
puhkuse järele sihtriikides oluliselt kõrgem kui tänane tegelik tarbimine. Siin osas on suhteliselt suur
18

19. kasutamata ressurss.
 Eesti loodusturismi peamised sihtturud on sarnaselt Eesti peamistele turismiturugudele Soome, Rootsi,
Saksamaa, Läti, Suurbritannia, Venemaa. Potentsiaalseteks turgudeks on Holland ja Norra.
19

20. 4. SWOT, konkurentsieelised ja edutegurid
Tugevused Nõrkused
 Rikkalik ja unikaalne loodusressurss
 Väike territoorium
 Hea infrastruktuur; külastuskeskused, RMK
loodusmajad, matkarajad, laudteed, infotahvlid,
ligipääs vaatamisväärtuste juurde
 Kõrge IT ja tehnoloogia areng
 Suure kogemusega ja teadmisetega
loodusturismi ettevõtjad
 Hea võõrkeelte valdamine (vene keel 40+ ja
muud keeled alla 40 aastaste hulgas)
 Madal brändiväärtuste teadlikkus - USP
puudumine või mitteteadmine
 Sihtgruppide nõudluse mittetundmine
 Pakkujad peamiselt väike- ja mikroettevõtted
 Rahvusvahelisele turule orienteeritud ettevõtete
vähesus.
 Vähene ja ebaefektiivne koostöö teiste
teenusepakkujatega ja omavahel.
 Ebaühtlane kvaliteet (toode, teenindus)
 Hooajalisus
 Nõrk koostöö õppe- ja teadusasutustega
 Raskused võõrkeeltega 40+ vanuses ettevõtjatel
Võimalused Ohud
 Kõrge loodusturismi nõudlus sihtriikides,
loodusturism ja aktiivne puhkus kui kasvav trend
 Suurenev reisimine madalhooajal
 Eesti riigi suurenev panus turismiturundusse ja
nišiturgude arendamisse
 Riiklike regionaal- ja eurovahendite aktiivsem ja
koordineeritud kasutamine turismi arendamisel
 Kasvav Eesti külastajate arv ja suurenev
ööbimisega turistide arv Eestis
 Väliskülastajate valmisolek reisida Eestis
väljapoole linnasid
 Sihtriikide valmisolek tarbida Eestis
loodusturismi tooteid, kasutamata potentsiaal
 Suur hulk haridusasutusi, mis peavad
loodusturismi prioriteetseks õppesuunaks
 Majutuse ühe öö maksumus on vähenenud,
rohkem resursse kulutada muudele teenustele
 Eesti kui loodsturismi sihtkoha liiga üldine
kajastamine riiklikus turunduses
 Loodusturismi ja aktiivse puhkuse esiletoomine
riiklikus infos ja turundamises ebapiisav
 Majanduspoliitika ebamäärasus ehk turismi roll
majanduses lahtine
 Vähene kvalfitseeritud tööjõud
 Hinnatõus ja sellest tulenev hinna-kvaliteedi
suhe
Eesti loodusturimi suurim tugevus on pakkumise mitmekülgsus – võimalik on tegeleda pea iga loodusturismi
liigiga ja teha seda väiksel ning kompaktsel territoorumil, mis omakorda loob võimaluse veeta Eestis
mitmekesine looduspuhkus. Tugevuseks on ka see, et klastriga on liitunud Eesti suuremad ettevõtted
loodusturismi valdkonnas, kes omavad pikaajalist kogemust oma valdkonnas ja suurepäraseid teadmisi Eesti
loodusturismist ja turismist üldisemalt ning valdavad erialast võõrkeelt (vähemalt kahte-kolme, olenevalt
ettevõttest). Hea infrastruktuur, märgistatud rajad ja viidad, on samuti Eesti loodusturismi tugevuseks. Kõik
eelnev annab head eeldused Eesti loodusturismi toote arenguks ja uute toodete tekkeks
Nõrkuseks on see, et Eesti loodusturismil ei ole oma imagot, ei ole müügiargumenti, mis eristaks Eesit
teistest loodusturismi sihtkohtadest. Paljud loodusturismi ettevõtted on suunanud oma tegevuse siseturule,
puudub teadmine välismaise sihtrühma soovidest ja nõudlusest. Ettevõtted on väga väikesed, hooaeg lühike,
personal liikuv. Sageli on väikestel maaturismiettevõtjatel kel vanus 40+ sageli probleeme võõrkeeltes
20

21. suhtlemisega, erandiks on siin vene keel, mis on potentsiaaliks vene turu jaoks. Samuti on nõrk omavaheline
koostöö ning koostöö õppe- ja teadusasutustega. See kõik tingib loodusturismi ebaühtlase kvaliteedi,
välisturisistile sobiva toote puudumise ja vähese huvitatuse välismaise tarbija jaoks.
Võimaluse annab loodusturismi ja ka loodusturismi klastri arenguks loodus- ja ökoturismi kiire kasv maailmas
ning loodussäästliku eluviisi väärtustamine. Uuringute kohaselt on paljud Eestit külastavad eri sihtriikide
külastajad huvitatud Eesti loodusturismi tootest, kuid kohapeal tarbivad seda vähesed, mis viitab selgelt
kasutamata ressursile selles valdkonnas. Õiged tooted ja teenused annavad võimaluse loodusturismi
senisest kiiremaks arenguks Eestis. Võimaluse arenguks annab ka Eesti külastava välisturistide arvu
suurenemine ja see, et välisturistid on valmis külastama piirkondi Tallinnast ja Tartust väljapool. Trend
hooajaväliste reiside kasvuks annab ka Eesti ettevõtetele võimaluse hooaja pikendamiseks, pakkudes
madalhooaja loodusturismi tooteid. Õppe- ja teadusasutuste avatus koostööks võimaldab koostöös
ettevõtlusega arendada õppekavad konkurentsivõimelisemaks ja läbi selle annab võimaluse ettevõtlusele
värvata kõrgema kvalitfikatsiooniga töötajaid. Vähenenud on majutuse ühe öö maksumus Eestis, mis
võimaldab külastajatel suurendada kulutusi muudele teenustele sh loodusturism.
Olgugi, et loodusturism on nimetatud Eesti turismi üheks prioriteediks, on ohuks Eesti loodusturismile riiklik
sektori vähene kajastamine Eesti turismiturunduses. Loodusturismiga tegelevad ettevõtted on sageli
väikesed ja mikroettevõtted, kellel ei ole omal jõudu turundada oma tooteid valitud sihtriikides, seda eriti
situatsioonis, kus riigi tugi sisuliselt puudub. Ohuks on ka vähene kvalifitseeritud tööjõud, mille puudumisel
asendavad eestimaiseid loodusturismi pakkujaid välismaised reisisaatjad, giidid ja operaatorid. Olgugi, et
Eestis on mitmed õppe- ja teadusasutused, mis õpetavad loodusturismi, ei vasta nende poolt õpetatav
loodusturismi ettevõtja ootustele ja vajadustele ja sealt koolitatav tööjõud ei ole ettevõtjate poolt hinnatud.
Pidev hinnatõus Eestis viib tasakaalust välja hinna ja kvaliteedi suhte (kõikuv kvaliteet versus kõrge hind) ja
on selliselt ohuks loodusturismi toote arengule.
Eelnevast analüüsist võib välja tuua järgmised konkurentsieelised ja kriitilised edutegurid.
Eesti loodusturismi konkurentsieelised:
 Mitmekesine loodusressurss väikesel territooriumil, palju puutumatut ja inimasustuseta loodust;
 Hea ainfrastruktuur loodusressrusi kasutusele võtuks turismi eesmärgil;
 Tugev loodusturismi klaster, mis ühendab oma ala tugevamaid tegijaid üle Eesti;
Loodusturismi klastri kriitilised edutegurid on:
 Võrgustiku arendamine kodu- ja sihtturul (klastri tegevus Eestis, edasimüüjate võrgustiku loomine nii
Eestis kui sihtturgudel);
 Ressursside optimeerimine;
 Õppe- ja teadusasutuste kaasamine innovatsiooni toetamiseks;
 Inimressursi arendamine;
 Toote arendamine (sihtrühmadele vajadustele vastavate toodete välja töötamine, välisriikides
edukate toodete kohandamine Eesti oludele vastavaks);
21

22. 5. Klastri visioon ja missioon
Eesti riikliku turismiarengukava 2007–2013 (RTAK) visioon:
Aastaks 2013 on Eesti atraktiivne reisisiht, mis oma põhjamaise looduse, unikaalse kultuuripärandi ja
kvaliteetsete turismitoodetega tekitab soovi külastada Eestit, viibida siin kauem ning pöörduda tagasi
tulevikus
Eesti loodusturismi klastri visioon aastaks 2020 tuleneb otseselt Eesti turismivisioonist:
Eesti on aastaks 2020 loodusturismi sihtkohtade hulgas rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud.
Rahvusvaheliselt tuntud = sihtturgude ja –rühmade seas
Tunnustatud = tagatud kvaliteet, mis annab kliendile soovi meid soovitada
Klaster koondab, arendab ja töötab välja valitud sihtturgudele sobivaid Eesti loodusturismi tooted ja
-teenused ning partnerite teadmised ja oskused. Klaster tutvub olukorraga ja valmistab ette võimalikku
eksporditegevuse käivitamist sihtriikidesse.
Klastri tegevusega liitub representatiivne osa Eesti loodusturismi ettevõtetest ja loodusturismi õpetavatest
õppe- ja tedusasutustest. Õppe- ja teadusasutuste kaasamisega on loodud toimiv innovatsioonimootor ja
koostöövõrgustik.
Eesti Loodusturismi Klastri missioon:
Loodus- ja kultuuripärandi jätkusuutlik kasutamine ja tutvustamine turismitoodete kaudu, kujundades
inimeste väärtushinnanguid ja elustiili.
22

23. 6. Klastri liikmete ühised eesmärgid
Loodusturismiklastri strateegia peaeesmärk on suurendada loodusturismi teenuste pakkumisest saadavat
eksportkäivet viisil, kus majanduslik kasu saavutatakse looduskeskkonda ja kohalike inimeste heaolu
säilitades. Peaeesmärgi saavutamiseks sõnastati turu analüüsile tuginevalt alameesmärgid, mille täitmisel
Eesti kiui loodusturismi sihitkoha maine ning Eesti loodusturismi ettevõtjate toodete ja teenuste tuntus
sihtriikides tõuseb oluliselt ning seeläbi:
1) suureneb ettevõtjate rahvusvaheline konkurentsivõime;
2) suureneb ettevõtete elujõulisus ja kasum;
3) suureneb Eesti ettevõtjate poolt osutatud loodusturismi toodete ja teenuste lisandväärtus;
4)suureneb ettevõtjate ekspordikäive;
5) suureneb käive uutest toodetest ja teenustest;
6) tugevneb pikaajaline koostöö loodusturismi ettevõtjate ning sidusorganisatsioonide ja haridus- ja
teadusasutuste vahel;
7) paraneb strateegiline planeerimine ning plaanide realiseerimiseks tehtavad tegevused on
koordineeritud ning efektiivsemad;
8) luuakse uusi töökohti;
9) suureneb välisturistide osakaal
Eesmärk 1
Luua õppe- ja teadusasutuste kaasamisega toimiv innovaatsioonimootor ja koostöövõrgustik klastriliikmete
arendamiseks ning õppe- ja teadusasutuste uurimistööde suunamiseks ja õppekavade arendamises
osalemiseks, mis omakorda parandab õppetöö kvaliteeti ning tõstab ettevõtete rahvusvahelist
konkurentsivõimet kõrgema kvalifikatsiooniga lõpetajate värbamise võimaluse kaudu.
Eesmärk 2
Kaardistada olemasolev Eesti loodusturismi pakkumine ja määratleda kitsaskohad. Uurida sihtturgude
nõudlust loodusturismi toodete osas. Koostöös ettevõtluse, organisatsioonide ja õppe- ning teadusasutusega
luua uusi, sihtrühma vajadustele vastavaid, hooaega pikendavaid ja tööhõivet parandavaid loodusturismi
tooteid ja teenuseid.
Eesmärk 3
Luua keskne infokanal, ühtne visuaal, sõnumid ja infokandjad ning kommunikatsioonivõrgustik, mille kaudu
viiakse ellu turundustegevusi regulaarselt ja süsteemselt olulistel sihtturgudel ja kliendisegmentides.
Esmasteks sihtturgudeks on Soome, Rootsi, Saksamaa, Läti, Suurbritannia, Venemaa. Potentsiaalseks
turuks on Holland ja Norra. Peamine kliendisegment on loodusturist.
23

24. Eesmärk 4
Eesti loodusturismi tooted on välis- ja siseturul tuntud ühtlaselt kõrge kvaliteedi poolest. Selle tagamiseks on
loodud sertifitseerimissüsteem.
Iga eesmärgi täitmiseks on klaster sätestanud oma tegevuskava. Klastri tegevuskava on toodud lisas 3.
Partnerite konkurentsivõimet tõstvate tegevuste tulemusena saavutatakse eesmärgid järgnevalt.
 Loodustursmi ettevõtjate käive suureneb aastaks 2013 15,2 miljoni euroni. Seal hulgas suureneb
eksportkäive 3,9 miljoni euroni. Aastaks 2020 on ettevõtjate käive loodusturismist 29 miljonit eurot, sh
eksportkäive 7,8 miljonit eurot. Eksportkäibe osa: 2010. aastal keskmiselt 10%, aastaks 2020. vähemalt
25% igal liikmel;
 Loodusturismi poolt otseselt mõjutatud muu turismi käive kasvab aastaks 2013. 32 miljoni euroni ja
aastaks 2020. 64,4 miljoni euroni;
 Kasumi osa käibest suureneb – eesmärk aastaks 2013. on 20% käibest.
 Mitmepäevaste loodusturismi pakettide osakaal kogupakettide müügist kasvab aastaks 2013. 45%-ni,
aastaks 2020. 60%-ni;
 Aastaks 2013. on välismaalaste osatähtsus loodusturismi turul kasvanud 13%-ni, aastaks 2020 18%-ni;
 Aastaks 2013. on lepingulisi edasimüüjaid 50 tk, kellest 30 tk on aktiivsed, kellest iga toob keskmiselt
100 külastajat. Edasimüüjate arv kasvab igal aastal 2-3 edasimüüja võrra;
 Aastaks 2013. toimub 10% loodusturismi müügist läbi loodava loodusturismi veebikeskkonna. Aastaks
2020. toimub 40% müügist läbi loodusturismi veebikeskkonna;
 Igal aastal lisandub vähemalt 10 uut loodusturismitoodet, millest 5 on partneritevahelises koostöös
valminud ühistooted;
 Aastaks 2013. on välja töötatud loodusturismi tootearenduse-, erialse keele (saksa, soome, inglise vms)
ja loodusgiidi eri tasemete õppemoodulid erineva tasemega õppeasutustele;
 Koostöös õppe- ja teadusasutustega ning Eesti ja välisekspertidega on välja arendatud tooted Eestis
seni vähe arendatud loodusturismi valdkondades(walking, fotojaht, ulukivaatlus, kalapüük, korilus jms).
Välja on töötatud üle Eestiline walking radade võrgustik, (lõputööd, BA ja MBA tööd). Välja on töötatud
vähemalt 3 turismitootet igas arendamist vajavas valdkonnas;
 Aastal 2013. pilootprojekti korras atesteeritakse ja sertifitseeritakse esimesed 3 ettevõtet ja esimesed
loodusgiidid saavad kutsetunnistuse. Aastaks 2020. vastavad kõik Eestis tegutsevad loodusturismi
ettevõtjad kvaliteedi süsteemi nõuetele;
 Klastri liikmed loovad keskmiselt 1-2 uut töökohta liikme kohta aastaks 2013. Aastaks 2020. loovad
klastri liikmed 4-5 uut töökohta liikme kohta;
 Välja on töötatud turvastandardid erinevatele loodusturismi liikidele;
 Aastaks 2013. on moodustatud loodusgiididele kutset ja kvalifikatsiooni andev organisatsioon.
 Aastaks 2020. on kõik loodusgiidid tunnustatud;
24

25. 7. Klastri partnerite kompetentsid eesmärkide saavutamiseks
Klaster sisaldab võrgustikke ja suhteid, mille eesmärk on jaotada toiminguid või tegevusi ning jagada
teadmisi või teavet, eesmärke ja ülesandeid. Koos suudetakse ellu viia lahendusi, mis üksikutele ettevõtetele
eraldi ei ole jõukohased ega majanduslikult mõistlikud. Klastris on võimalik ressursse efektiivsemalt
kasutada, vältida dubleerimisi ning koondada kriitilist massi ehk vajalikku kogust ressurssi projektide
edukaks elluviimiseks. Klaster tugevdab kindlasti sinna kuuluvate institutsioonide konkurentsivõimet
tootlikkuse suurenemise, tootearenduse kiirenemise ja arendustööde tõhustumise kaudu.
Partnerite üldised ülesanded on
 klastri strateegiasse ja tegevuskavasse operatiivselt sisendi andmine ja plaanide kinnitamine,
strateegia ja tegevuskava elluviimises osalemine;
 klastri poolt algatatud turu-uuringutes osalemine, klientidelt vajaliku informatsiooni hankimine;
 klastri tootmisvõimsuse jagamise tegevustesse sisendi andmine ja kinnitamine;
 klastriliikme enda turundusinformatsiooni edastamine sektori ühistesse turunduskanalitesse ja
infomaterjalidesse;
 klastri töörühmades, ajurünnakutes osalemine;
 klastri ühistegevustes osalemine;
 oma presentatsioonides ühisturunduse sõnumite kasutamine.
Järgnevates tabelites on toodud klastri partnerite kompetentsid. Eraldi tabelid on klastris osalevatele
ettevõtetele ja organisatsioonidele (tabel 4) ning õppe- ja teadusasutustele (tabel 5). Seisuga 01. jaanuar
2011. oli klastriga liitunud 13 ettevõtet, 11 õppe- ja teadusasutust, RMK, Eesti Looduse Fond, Eesti Spa Liit
ja kolm piirkondlikku turismiühendust – Hiiumaa Turismiliit MTÜ, MTÜ Läänemaa Turism ja SA Pärnumaa
Turism.
Klastriga on liitunud on Eesti suurimad loodusturismi tooteid ja -teenuseid pakkuvad ettevõtted ning lisaks
veel muid sidusteenuseid pakkuvad ettevõtted. Toote pakkumine on mitmekülgne ja katab Eesti
loodusturismi kolm prioriteetset valdkonda. Lisaks pakuvad ettevõtted mitmeid muid, loodusturismi toodet
mitmekesistavaid teenuseid. Katmata on Euroopas ja mujal maailmas väga populaarne i.k. walking toote
segment, mille arendamine (ettevõtluse ja haridusasutuste koostöös) on üks klastri tootearenduslikke
eesmärke. Nagu uuringud näitasid (vt ptk 3.2.) on Eesti ettevõtted peaasjalikult suunanud oma tegevuse
kohalikule turule. Seega on välisturule orienteeritud ettevõtteid vähe ja selle alane teadmine on üks klastri
nõrkusi. Võib öelda, et klastri liikmed omavad laialdasi teadmisi omal alal (nt loodusvaatlus, kanuumatkad,
rattasõit jms) Eestis, tunnevad hästi Eesti olusid ja võimalusi toote arendamiseks, kuid neil puudub kogemus
panna see ressurss tööle välisturul.
Klastriga on liitunud enamus Eestis loodusturismi õpetavad ja suuremad turismi õpetavad haridusasutused.
Õppekavad sisaldavad loodusturismi seisukohalt vajalikke õppeaineid. Kõige vähem pööravad
25

26. haridusasutused tähelepanu tootearenduse õpetamisele. See annab vastuse ka küsimusele, miks Eestis on
turismialane tootearendus nõrk – seda ei õpetata ja turismi hariduse saanud noor ei tea, kuidas ettevõtte
teenustest välja arendada toimiv turismitoode. Sellel vallas saab klastri ettevõtluse pool olla abiks. Samuti
oleks tootearenduse moodul heaks lisakoolituseks juba tegutsevatele ettevõtjatele. Kindlasti on vajalik
loodusturismi erialase võõrkeele paremal tasemel õpetamine ja seadusandluse tutvustamine, tagamaks
loodusturismi eetilise poole kvaliteedi. Oluliseks on ka looduse vahendamise oskuste õpetamine selle eriala
raames ning looduse tundmine. Ühtlustatud õppekavad võimaldavad koolidel säilitada oma eripära ja
tugevaid jooni kuid samaspeaksid võimaldama tulevikus lõpetajal saada loodusgiidi või loodusturismi
ettevõtja kvalifikatsiooni või atesteerimist.
Klastri liikmena saavad transpordiettevõtted nagu Estonian Air ja Tallink jagada oma teadmisi ja kogemusi
ettevõtjatele, kuidas planeeritakse laeva ja lennuliine ning mida ettevõtjad peaksid tegema, et koostöö sujuks
klientide veoga. Transpordiettevõtted aga saavad kasutada loodusturiismi tooteid ja teenuseid oma sihtkoha
turunduses. Läbi katusorganisatsioonide on võimalik saada otsest teavet piirkonnas toimuva
turismiettevõtluse suundumuste kohta ja samas anda edasi infot loodusturismi valdkonna arengute kohta
ning julgustama ettevõtjaid rohkem loodusturismiga tegelema.
Eestimaa Looduse Fondi kogemusest talguturismi osas looduskaitsealadel on paljuski õppida kõigil
maaturismiettevõtjatel ning see on koostöö koht RMK ja Keskkonnaametiga. RMK jaoks on oluline saada
sisend ettevõtjate huvide, ootsute ja tegevuste näol RMK hallatavates piirkondades ja infrastruktuuris ning
samas on RMK-l välja töötatud standardid ja juhised looduses paikneva infrastruktuuri jaoks ja arvukalt
programme looduses ning säästlikkuse sõnum, mis on heaks abimaterjaliks ja toeks ettevõtjatele oma
tegevuse planeerimisel ja elluviimisel väljaspool riigi maad ja kaitsealasid.
26

27. 27

28. Tabel 4. Klastris osalevate ettevõtete kompetentsid
28
Partneri nimi
360 Kraadi OÜ x x
x x x ?
x x x x x x
Reimann Retked x x x x x x
x kobr x x ? x
Karuskose OÜ x x x x x haabjas
x kobr x ? ?
CityBike OÜ x x
x ratas
VeeTee Projekt OÜ x x
Lahemaa Matkakeskus x x x x
x jäljed x
MTÜ Emajõe Lodjaselts lodi
x
Pärimusmatkad OÜ x
x x x
Viikingite küla MTÜ
x x x
Kagureis OÜ
x
x
x x
Tammsaare Matkakeskus OÜ x x
x x
RMK x x ?
x x x x x x x x
Eestimaa Looduse Fond x x
talgud x x x x
Tallink OÜ Transport. Kompetents projektis – ühisturundus, paketid
Estonian Air OÜ Transport. Kompetents projektis – ühisturundus, paketid
MTÜ Läänemaa Turism Esindab 39. Lääne maakonna turismiettevõtjat. Kompetents projektis – loodusturism Lääne-Eestis, ühisturundus.
Eesti SPA liit
Esindab 16. SPA-d üle Eesti. Kompetents projektis – ühisturundus, paketid, spa toodete kombineerimine loodusturismi toodetega.
Hiiumaa Turismiliit MTÜ
Esindab 41. Hiiumaa ettevõtet . Kompetents projektis – loodusturism Hiiumaal, ühisturundus.
SA Pärnumaa Turism Esindab Pärnu ja Pärnu maakonna ettevõtteid. Kompetents projektis – loodusturism Pärnu maakonnas, ühisturundus.
hiigelka
nuu
x
koolitused
vibu
amb,
pesak
astid,
metsa
istutus
x
kooolid
ele
laevae
hituse
töötoa
d
paat
vilsandi
le
kultuur
iturism
x
hüljes
x
programmi
d koolidele
vibu,
mängu
d jms
tõuker
atas
süst,
kanuu
kanuup
arvema
tk
loodusm
atk
rabam
atk
jalgsim
atk
(w
alking)
ellujääm
ine
räätsad
kelk
ratas
m
eresüst
kanuu
rafting
m
uu
veesõiduk
akt teg
abivahenditega
tegevused
looduses
loom
avaatlus
taim
evaatlus
linnuvaatlus
ratsam
atkad
loodusgiid
foto
loengud, õppetöö
m
eeskonnakoolit
used
toiduelam
used
G
PS
kalapüük

29. Tabel 5. Klastris osalevate õppe- ja teadusasutuste kompetentsid.
29
Partneri nimi Eriala
Eesti Maaülikool loodusturism BA+MA x x x x x x x x x x x x x
x x
Tallinna Ülikool rekreatsioonikorraldus BA x x x
x
x
x x x x x x
TÜ Pärnu Kolledz x x
x x x X
Kuressaare Ametikool maaturismi ettevõtlus x x x
X
x
x x x x x
animatöör x x x x x x x x x x x x x
Luua Ametikool x ?
x x x x x x x x ?
Pärnumaa KHK x
x
Olustvere TMT turismikorraldus 2a x x ?
x x x x x
Olustvere TMT maatursimi teenindus (pk 3a) x x
x x x x x x
Haapsalu KHK x x
x x x x x x x x x x x x
Võrumaa KHK
maaturismiettevõtlus
x x x
x x x x x
Suuremõisa Ametikool
x ? ? x x x x x x x x ?
giiditöö
alused
turismi-ja hotelliettevõtlus BA;
turismigeograafia MA
loodusturismi korraldus
spetsialsieerrumisega
retkejuhtimisele 2a
loodus
giid
loodusturismi korraldus. Kh
baasil
ökotur
alused
loodusturismi korraldus 2 a kh
baasil
klienditeenindus
esm
aabi
tootearendus
(loodusturtoode)
looduses
liikum
ine
loodusturism
ialused
turism
ialusedgiiditöö
alused
turism
ikorraldam
ine
kohaliku
toiduga
seonduvturundam
ineerialane
võõrkeel
eestielusloodus
eestieluta
loodus
looduskaitsekeskkonnaõigus
loodusfotograafia

30. 8. Klastri tegevuskava
Eesmärk 1
Luua õppe- ja teadusasutuste kaasamisega toimiv innovaatsioonimootor ja koostöövõrgustik klastriliikmete arendamiseks ning õppe- ja teadusasutuste
uurimistööde suunamiseks ja õppekavade arendamises osalemiseks, mis omakorda parandab õppetöö kvaliteeti ning tõstab ettevõtete rahvusvahelist
konkurentsivõimet kõrgema kvalifikatsiooniga lõpetajate värbamise võimaluse kaudu.
Tegevus Tulemus Tegevuse aeg Maksumus EUR Rahastamine
Liikmete arendamisvajaduse taseme ja peamisete
valdkondade välja selgitamiseks viiakse klastri
ettevõtjate seas läbi uuring koolitusvajaduse kohta;
 Läbi on viidud 1 uuring
 Koostatud on tulemuste analüüs, välja
tootud peamised punktid
2011 4500 Klastrite arendamise
programm
Olemasolevate õppekavade analüüs eesmärgiga
hinnata õppekavade täiendamise vajadust
ettevõtjate vajadustele vastamiseks;
 Koostatud on uuringu tulemuste analüüs 2011 1900 Klastrite arendamise
programm
Õppeasutuste
omavahendid
Koolitusvajaduse uuringu tulemustele tuginevalt
loodusturismi koolitusprogrammide ühtlustamine ja
täiendamine kõigis seda valdkonda õpetavates
haridusasutustes kaasates nii Eesti kui ka
välismaiseid spetsialiste. (Toimuvad töötoad)
 Kaasaegsed ja konkurentsivõimelised
loodusturismi õppekavad,
 Välja on töötatud täiendkoolituse
õppemoodulid / programmid
tegutsevatele loodusturismi ettevõtjatele,
 Toimunud on vähemalt kaks töötuba.
2012 3200 Klastrite arendamise
programm
Õppeasutuste
omavahendid
SA Arhimedes
SA Innova
Välja töötatud loodusturismi tootearenduse-, erialse
keele (saksa, soome, inglise vms) ja loodusgiidi eri
tasemete õppemoodulid erineva tasemega
õppeasutustele
 Loodusturismi tootearenduse
õppemoodul, loodusgiidi õppemoodul,
erialase keele õppemoodul
kutseõppeasutustele ja kõrgkoolidele
Pidev 1300 Õppeasutuste
omavahendid koostöös
Klastri esindajate ja
ettevõtjatega
SA Arhimendes, SA
Innove
Koostatatakse loodusturismi alaste mõistete
multimeedia kataloog, mis soodustab ühtset eriala
 Veebikeskkonnast leitav loodusturismi
sõnastik inglise, saksa, soome, vene ja
Valmis 2013
pidevalt uuenev
640 Omavahendid
Teised struktuurfondid
30

31. sõnavara kujunemist ja kinnistumist nii ettevõtjate
seas, õppeprogrammides, erialases kirjanduses (sh
ettevõtete koduleheküljed, visitestonia.com,
trükised, viidad, stendid, jms)
rootsi keeles.
Eesmärk 2
Kaardistada olemasolev Eesti loodusturismi pakkumine ja määratleda kitsaskohad. Uurida sihtturgude nõudlust loodusturismi toodete osas. Koostöös
ettevõtluse, organisatsioonide ja õppe- ning teadusasutusega luua uusi, sihtrühma vajadustele vastavaid, hooaega pikendavaid ja tööhõivet parandavaid
loodusturismi tooteid ja teenuseid.
Tegevus Tulemus Tegevuse aeg Maksumus Rahastamine
Loodusturismi pakkumise kaardistamine  Andmebaas Eesti loodusturismi
ettevõtjatest ning -toodete ja- teenuste
pakkumisest
 Uuring/analüüs kitsaskohtadest
loodusturimi ettevõtluses
2011 7700 Klastrite arendamise
programm
Sihtturgude loodusturismi toote nõudluse ja
sihtrühmade uuringud koostöös EAS-i ja
välisekspertide, ja ülikoolidega.
 Läbi viidud uuringud Soome, Saksamaa,
Rootsi, Suurbritannia, Läti Venemaa,
Hollandi ja Norra turgude peamiste
loodusturismi sihtrühmade ja -toote
nõudluse välja selgitamiseks (sh vähemalt
üks magistritöö)
2011-2013 6400 Klastrite arendamise
programm
EAS
Partnerite omavahendid
Klastri partnerite (peamiselt ettevõtluse)
tootmisvõimsuste jagamise ning ressursside
ühiskasutuse korraldamise kaudu arendatakse välja
uued, kõrge ekspordipotentsiaali ja suure
lisandväärtusega ning hooaega pikendavad tooted
 Igal aastal vähemalt 10 uue
loodusturismitoote lisandumine, millest 5
on partneritevahelises koostöös valminud
ühistooted.
 Aastas toimub 2 ühiskoolitust, 2-3
2011-2020
pidev protsess
32000 Klastrite arendamise
programm
EAS
Klastri partnerid
31

32. ja teenused. välislektori osalemisel toimuvat sihtturu
seminari, 2-3 tootetestimist
Eesti seni vähe arendatud loodusturismi
valdkondade (walking, fotojaht, ulukivaatlus,
kalapüük, korilus jms) välja arendamine koostöös
Eesti ja välisekspertidega.
 Välja töötatud on üle Eestiline walking
radade võrgustik, (lõputööd, BA ja MBA
tööd).
 Välja on töötatud vähemalt 3 turismitootet
igas arendamist vajavas valdkonnas.
 Toimunud on kolm tootearenduse töötuba/
seminari/koolitust aastas.
2012-2020
Pidev
arendamine
4500 Klastrite arendamise
programm
Eesmärk 3
Luua keskne infokanal, ühtne visuaal, sõnumid ja infokandjad ning kommunikatsioonivõrgustik, mille kaudu viiakse ellu turundustegevusi regulaarselt ja
süsteemselt olulistel sihtturgudel ja kliendisegmentides.
Esmasteks sihtturgudeks on Soome, Saksamaa, Venemaa, Rootsi ja Suurbritannia. Teisese tähtsusega turud on Holland ja Norra. Peamine kliendisegment on
loodusturist.
Tegevus Tulemus Tegevuse aeg Maksumus Rahastamine
Õppereisid kompetentside ja kliendisuhete
arendamiseks, klientide vajaduste tundma
õppimiseks ning uute koostööpartnerite leidmiseks.
 1-2 õppereisi (koos loodusturismi toote
testimisega) aastas peamistele
sihtturgudele
2011-2013 32000 Klastrite arendamise
programm
Eesti loodusturismi toote turundamiseks ja
edasimüüjate leidmiseks osalemine
turismimessidel, töötubades ja muudel
turismiüritustel loodusturismi peamistel sihtturgudel
Soomes, Rootsis, Saksamaal, Lätis,
Suurbritannias, Venemaa ja potentsiaalsetel
 Osaletakse turismi sektori olulisematel
messidel sihtriikides: Matka Helsingis, ITB
Berliinis, TUR Göteburgis,
turismispetsialistidele suunatud World
Travel Market Londonis, Inwetex
Peterburis, Balttour Riias. Lisaks
2011-2020 19200
aastas
Klastrite arendamise
programm
Partnerite omavahendid,
erialaspetsiifilised
kohtumised ja kanalid
Turunduse programm
32

33. turgudel Hollandis ja Norras. erialamessid nagu BirdFair Egletoni
looduskaitsealal Suurbritannias, Ratta ja
walking mess Fiets en Wandelbeurs
Hollandis, Bike+Outdoor mess Dresdenis,
Saksamaal
 Osaletakse EAS-i poolt korraldatavatel
üritustel sihtriikides (töötoad, esitlused
jms)
Turundusstrateegia ja tegevuskava koostamine
loodusturismisihipäraseks turundamiseks
sihtriikides.
 Valmib Eesti loodusturismi
turundusstrateegia ja tegevuskava valitud
sihtturgudele
2012 5200 Klastrite arendamise
programm
Olemasoleva klastrit tutvustava kodulehekülje
arendamine interaktiivseks loodusturismi
veebikeskkonnaks ja andmebaasiks, kus partnereid
saavad esitleda oma loodusturismi tooteid (seal
hulgas partnerite ühiseid ja kombineeritud
loodusturismi tooteid) ja neid läbi selle keskkonna
ka müüa.
 Valmib veebikeskkond (seal hulgas
kaardirakendus ja XML-liides teiste
oluliste infolehekülgega ning
broneerimismooduliga) inglise, saksa,
soome, vene ja rootsi keeles aastaks
2013, hollandi ja norra keeles aastaks
2020
2011-2020
Pidev
arendamine
13000 Klastrite arendamise
programm
Partnerid
Loodusturismi veebikeskkonna turundus interneti
keskkonnas.
 Loodusturismi veebikeskkonda on üles
laetud hooaegade lõikes atraktiivsed
loodusturismi teenused ja -paketid
 Veebikeskkond toimib kui Eesti kõige
kompetentsem loodusturismi
informatsiooni jagav allikas
 Aktiivselt osaletakse rahvusvahelistes
turismi ja loodusturismi foorumites ja
vastatakse infopäringutele (tripadvisor,
infohub, lonelyplanet, jms)
Alates
veebikeskkonna
valmimisest
pidevalt
5800 Partnerite omaosalus
Turunduse programm
33

34.  Ilmub regulaarne Eesti Loodusturismi e-
kiri
Turundusmaterjalide koostamine messidel ja
muudel turundusüritustel jagamiseks
 Koostatud on Eesti loodusturismi ja
loodusturismi klastri liikmete tooteid,
teenuseid ja ühispakette tutvustavad trükised
inglise, saksa, soome, vene ja rootsi keeles
 On olemas üheselt ja arusaadavalt
sihtriikide keelde tõlgitud partnerite
loodusturismi paketid
 Olemas on visuaalne materjal (videod,
pildid) Eesti loodusturismist klastri
veebikeskkonnas ja liikmete kodulehtedel
kasutamiseks
2012 2000 Partnerite omaosalus
Turunduse programm
Loodusturismi eriala populariseerimine klastri
liikmete poolt messidel (nt Teeviit), üritustel, lahtiste
uste päevad jne.
 Looduturism on mainekas eriala, mida
asuvad õppima võimekad noored ja mille
lõpetajad asudes tööle Eesti loodusturimi
ettevõtetesse, annavad panuse Eesti
loodusturismi arengusse
Pidev 3200 Partnerite omaosalus
Meediasuhtlus– pressirieiside ja edasimüüjate
(reisikorraldajate) vastuvõtt, klastri toodete
reklaamimine
 2-3 pressireisi aastas, mille tulemusena
ilmub 1-2 artiklit aastas välismeedias Eesti
loodusturismist ja siinsetest looduses
puhkamise võimalustest
 2-3 edasimüüjate reisi aastas, mille
tulemusena saavad klastri liikemed juurde
2-5 uut edasimüüjat
2011 - pidev 3200
aastas
Partnerite omaosalus
Regulaarne Eesti Loodusturismi e-kiri „Wild Estonia
weekly“
 Ilmub kord kuus
 Avaldatakse senisest rohkem artikleid
Eesti loodusturismist
Alates 2011 iga
kuu 1 kord
1300
aastas
Partnerite omaosalus
34

35.  Meedia parem informeeritus
loodusturismist
 Suurem tähelepanu rahvusvahelises
meedias
Eesmärk 4
Eesti loodusturismi tooted on välis- ja siseturul tuntud ühtlaselt kõrge kvaliteedi poolest. Selle tagamiseks on loodud sertifitseerimissüsteem
Tegevus Tulemus Tegevuse aeg Maksumus Rahastamine
Parimate praktikate (atesteerimine, järgusüsteemid
jms) välja selgitamine tugeva loodusturismi
pakkumisega riikides ja nende praktikate Eesti jaoks
kohandamine läbi õppereiside,uuringu ja töötubade.
 Riikide loodusturismi
kvaliteedisüsteemide võrdlev analüüs
 Eesti loodusturismi atesteerimise ja
sertifitseerimise kord
 Aastaks 2013. toimub neli õppereisi ja 6-8
töötuba.
2012-2013 39000 Klastrite arendamise
programm
Partnerid
Eesti loodusturismi atesteerimise ja sertifitseerimise
korra rakendamine, loodusgiidide nõuete
kokkuleppimine ja väljatöötamine.
 2013 pilootprojekti korras atesteeritakse
ja sertifitseeritakse esimesed 3 ettevõtet,
esimesed loodusgiidid saavad
kutsetunnistuse
 Aastaks 2020. vastavad kõik Eestis
tegutsevad loodusturismi ettevõtjad
kvaliteedisüsteemi nõuetele
2013 3200 Klastrite arendamise
programm
Partnerid
Parimate turvalisusstandardite praktikate välja
selgitamine ja nende praktikate Eesti jaoks
kohandamine.
 Turvalisusstandardid Eesti loodusturismi
erinevate valdkondade (veematkad,
jalgsimatkad, jalgrattamatkad jne) jaoks
2012 2000 Klastrite arendamise
programm
Välislektorite osalusel arendusseminaride läbi  Toimunud on 4 välisturgude 2011-2013 3200 Klastrite arendamise
programm
35

36. viimine eesmärgiga tõsta Eesti loodusturismi
ettevõtjate teadlikkust ja seeläbi tõsta toote
kvaliteeti.
arendusseminari aastas
Kokkuvõte partnerite konkurentsivõimet tõstvate tegevuste tulemusena saavutatud lisandväärtusest ja ekspordivõime kasvust.
Klastri tegevuste tulemusena saavutatakse eesmärgid järgnevalt.
 Loodustursmi ettevõtjate käive suureneb aastaks 2013 15,2 miljoni euroni. Seal hulgas suureneb eksportkäive 3,9 miljoni euroni. Aastaks 2020 on
ettevõtjate käive loodusturismist 29 miljonit eurot, sh eksportkäive 7,8 miljonit eurot. Eksportkäibe osa: 2010. aastal keskmiselt 10%, aastaks 2020. vähemalt
25% igal liikmel;
 Loodusturismi poolt otseselt mõjutatud muu turismi käive kasvab aastaks 2013. 32 miljoni euroni ja aastaks 2020. 64,4 miljoni euroni;
 Mitmepäevaste loodusturismi pakettide osakaal kogupakettide müügist kasvab aastaks 2013. 45%-ni, aastaks 2020. 60%-ni;
 Aastaks 2013. on välismaalaste osatähtsus loodusturismi turul kasvanud 13%-ni, aastaks 2020 18%-ni;
 Aastaks 2013. on lepingulisi edasimüüjaid 50 tk, kellest 30 tk on aktiivsed, kellest iga toob keskmiselt 100 külastajat. Edasimüüjate arv kasvab igal aastal 2-
3 edasimüüja võrra;
 Aastaks 2013. toimub 10% loodusturismi müügist läbi loodava loodusturismi veebikeskkonna. Aastaks 2020. toimub 40% müügist läbi loodusturismi
veebikeskkonna;
 Igal aastal lisandub vähemalt 10 uut loodusturismitoodet, millest 5 on partneritevahelises koostöös valminud ühistooted;
 Aastaks 2013. on välja töötatud loodusturismi tootearenduse-, erialse keele (saksa, soome, inglise vms) ja loodusgiidi eri tasemete õppemoodulid erineva
tasemega õppeasutustele;
 Koostöös õppe- ja teadusasutustega ning Eesti ja välisekspertidega on välja arendatud tooted Eestis seni vähe arendatud loodusturismi
valdkondades(walking, fotojaht, ulukivaatlus, kalapüük, korilus jms). Välja on töötatud üle Eestiline walking radade võrgustik, (lõputööd, BA ja MBA tööd).
Välja on töötatud vähemalt 3 turismitootet igas arendamist vajavas valdkonnas;
 Aastal 2013. pilootprojekti korras atesteeritakse ja sertifitseeritakse esimesed 3 ettevõtet ja esimesed loodusgiidid saavad kutsetunnistuse. Aastaks 2020.
vastavad kõik Eestis tegutsevad loodusturismi ettevõtjad kvaliteedi süsteemi nõuetele;
 Klastri liikmed loovad keskmiselt 1-2 uut töökohta liikme kohta aastaks 2013. Aastaks 2020. loovad klastri liikmed 4-5 uut töökohta liikme kohta
36

37.  Välja on töötatud turvastandardid erinevatele loodusturismi liikidele;
 Aastaks 2013. on moodustatud loodusgiididele kutset ja kvalifikatsiooni andev organisatsioon. Aastaks 2020. on kõik loodusgiidid tunnustatud;
 Aastaks 2013 on ellu kutsutud Loodusturismi Kompetentsikeskus
37

38. LISA 1 Kriteeriumid uutele liikmetele
Loodusturismi klastrisse saavad astuda ettevõtted ja organisatsioonid, kes aitavad kaasa loodusturismi
ettevõtjate paremale toimimisele ja loodusturismi ettevõtjad, kes vastavad järgmistele tingimustele:
 uus liige tegeleb samuti loodusturismiga või saab oma tegevusega aidata suurel määral kaasa klastri
arengule;
 potentsiaalne liige ei tegele motoriseeritud aktiviteetide korraldamisega (atv-d skuutrid jms);
 ei tegele jahiturismiga;
 soovib mõnele oma tootele EHE-märki taotleda ja/või juba omab seda;
 on aktsepteeritud 2/3 juba klastris olevate liikmete poolt;
 kes ise avaldavat aktiivset huvi, samas oleme ka ise huvitatud atraktiivsete toodete ning oma
valdkonna arvamusliidrite kaasamisest;
38

39. LISA 2 Klastriga liitunud ettevõtted, õppe- ja teadusasutused ning
sidusorganisatsioonid
Jrk
nr
Organisatsioon Tegevusala
1 360 kraadi Loodusturismi korraldamine
2 City Bike OÜ Jalgrattaturism, jalgrattamatkad
3 MTÜ Emajõe Lodjaselts Lodjasõidud Emajõel ja Peipsi järvel
4 Eestimaa Looduse Fond Kogu Eesti looduse ja mitmekesisuse hoidmine
5 Eesti Maaülikool Loodusturism
6 Eesti Spa Liit Majutus, spa teenused. Esindab klastris 16 liiget.
7 Estonian Air OÜ Lennundus, reisijate vedu
8 Haapsalu Kutsehariduskeskus Loodusturismi korraldus
9 Hiiumaa Turismiliit MTÜ Hiiumaa turismiettevõtjate huvide eest seismine,
turismiarendus, turismialane nõustamine. MTÜ-
sse kuulub 41 liiget.
10 Kagureis OÜ Majutus, toitlustus, turismiteenused. Aktiivse
puhkuse paketid, seminari ja
konverentsiteenused
11 Karuskose OÜ Looduslähedased matkad Soomaal:
kanuumatkad, rabamatkad, haabjamatkad ja
haabjaehituslaagrid, räätsamatkad ja
suusamatkad
12 Kuressaare Ametikool maaturismi ettevõtlus, animatöör
13 Lahemaa Matkakeskus Loodusmatkad Lahemaa Rahvuspargis
14 Luua Ametikool loodusturismi korraldus spetsialsieerrumisega
retkejuhtimisele
15 MTÜ Läänemaa Turism Läänemaa turismiettevõtjate huvide eest
seismine, turismiarendus, turismialane
nõustamine. MTÜ-sse kuulub 39 liiget
16 Pärimusmatkad OÜ Loodusmatkad, loodusvaatlus Saaremaal ja
Vilsandi RP-s
17 Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maaturism
18 SA Pärnumaa Turism Pärnumaa turismiettevõtjate huvide eest
seismine, turismiarendus, turismialane
nõustamine. MTÜ-sse kuulub 39 liiget
19 Olustvere TMT Turismikorraldus, maaturismi teenindus
20 Reimann Retked OÜ Veematkad, räätsamatkad loodusvaatlus,
aktiivne puhkus
39

40. 21 RMK Loodushoid ja puhkemajandus, taimla- ja
seemnemajandus, jahimajandus, metsahaldus,
metsamajandus, puiduturustus
22 Suuremõisa Ametikool loodusturismi korraldus
23 Tallink OÜ Reisijade vedu, laevandus, majutus
24 Tallinna Ülikool Rekreatsiooni korraldus
25 Tammsaare Matkakeskus Loodusmatkad (jalgsi, rattaga) Kõrvemaal
26 Tartu Kutsehariduskeskus Loodusturismi korraldus, rekreatsiooni korraldus
27 TÜ Pärnu Kolledz turismi-ja hotelliettevõtlus BA; turismigeograafia
MA
28 VeeTee OÜ Kanuu- ja kummipaadi matkad Eesti jõgedel,
suusa- ja lumelaua rent ja -õpe
29 Viikingite küla MTÜ Piirkonna külaelu korraldamine ja edendamine;
keskkonnahariduse arendamine; muinaskultuuri
edendamine ja säilitamine; loodussäästliku
eluhoiaku kujundamine, rahvusliku käsitöö
edendamine; turvalisuse parendamine;
säästlikust soodustavate logistiliste lahenduste
väljatöötamine
30 Võrumaa Kutsehariduskeskus maaturismiettevõtlus
40